Vladimir Tarassov Mälestusi Tartu sotsioloogialaborist
(Tõlkinud vene keelest Peeter Vihalemm)
Sotsioloogialaborisse sattusin tänu Praha kevadele. 1968. aasta suvel lõpetasin Tartu ülikooli füüsiku-teoreetikuna. Pärast nõukogude vägede sissetungi Tšehhoslovakkiasse algasid ülikoolides kogu Nõukogude Liidus puhastused, et kõrvaldada ebausaldusväärseid professoreid ja õppejõude. Tartu ülikool ei jäänud puutumata. Puhastuse ajendiks sai spordimeditsiini tudengite
[1] kiri ajalehele Komsomolskaja Pravda, milles kaevati "ülikoolis õilmitseva Eesti natsionalistliku atmosfääri" üle.
Rem Naumovitš Blum – filosoofia õppejõud ja edumeelse tudengite osa vaimne juht nii venelaste kui ka eestlaste seas – oli mures võimaliku puhastuse pärast, mis oleks puudutanud tema sõpra, keemia professorit Viktor Palmi, tulihingelist, ausat ja põhimõttekindlat inimest. Ta pöördus minu kui oma lähedase õpilase poole, et arutada võimalusi puhastuse takistamiseks. Otsustasime, et mina kui ülikooli komsomolikomitee liige venekeelsete osakondade esindajana organiseerin koos oma eesti kolleegiga komsomoli koosolekud vene- ja eestikeelsete üliõpilaste hulgas. Venekeelsel koosolekul mõistaksime hukka vene šovinismi ja spordimeditsiini tudengite kirja kui tegelikkusele mittevastava, eestikeelsel koosolekul aga eestlaste natsionalismi.
Koosolekud toimusid. Vene osakonnad võtsid vastu vajaliku resolutsiooni, kuid minu eesti kolleeg ei suutnud saavutada samasugust resolutsiooni, mis mõistaks hukka eestlaste natsionalismi. Nii või teisiti, puhastus jäi ära.
Varem plaaniti minu astumist filosoofia kateedri aspirantuuri, kuid pärast meie edukat aktsiooni teatas Rem Naumovitš pärast kateedri koosolekut kurvalt, et mulle on nüüd tee aspirantuuri suletud. Ta osales aktiivselt mulle töökoha otsimises ja pärast mõningaid ebaõnnestumisi sain tööle sotsioloogialaborisse Ülo Vooglaiu juurde. Nii sattusingi füüsiku-teoreetikuna, tüüpilise leningradlasena, kes ei oska eesti keelt ja ei tunne eesti kultuuri ja on mõnevõrra liiga enesekindel, labori jaoks mõnevõrra võõras element, tööle sellesse Eesti progressiivse ühiskondliku mõtte varjupaika, mis oli läbi imbunud nn „Tartu vaimust“.
Selliseid laboreid oli Nõukogude Liidus üsna vähe. Need olid uudsed ja osalt veel parteiorganite silmis kahtlustäratavad. Nii sai minust sotsioloog.
Minu esimene tööülesanne selles uues rollis tundus mulle küllaltki kummaline. Pidin seisma leivapoe juures ja üles märkima, millist leiba või saia poest väljujad olid ostnud ning kui palju. Sel ajal kasutati ostude paigutamiseks sageli nöörist või plastist võrkusid, millest võis aru saada, mida on inimene ostnud. Töötasin oma vahetuse ära ja olin pettunud nii ülesandes kui endas, kuna tihtipeale oli raske kindlaks teha, mida inimene oli ostnud, ja nii kandsin andmed vaatluslehele sageli umbkaudu oletades.
Õnneks sain varsti endale otsese juhendaja, Asser Murutari, kes oli sõbralik, aus ja väga pühendunud oma tööle. Võib öelda, et ta kehastas minu jaoks sellist tõelist teadlast, nagu neid kinos näha saab.
Asseri grupis, mis tegeles tööga rahulolu uurimisega, olid veel kaks noort naist, Tiiu ja Krista, mõlemad väga tõsised. Suhtlesin nendega harva ja eranditult tööga seotud asjades.
Saime Asseriga ruttu sõpradeks, meil huvitav omavahel arutada kõikvõimalikke küsimusi.
Lisaks tööalastele teemadele küsis ta minu käest sageli ühe või teise venekeelse sõna täpsemat tähendust, milles on vahe erinevate sünonüümide vahel jne.
Ükskord puudutas jutt eesti keelt ja ta ütles kurvalt, et eestlased jagunevad pessimistideks ja optimistideks. Pessimistid väidavad, et eesti keel kaob 50 aasta pärast, optimistid, et 100 aasta pärast. Nüüd teame, et optimistid võitsid vaidluse, samuti seda, et eesti keelt ei ohusta mitte venekeel, nagu tollal tundus, vaid inglise keel.
See, et ma eesti keelt ei tea, ei teinud mulle tollal suurt muret. Pärast labori koosolekuid, milles osalesin üksnes sedavõrd, kui minu poole vene keelsete küsimustega pöörduti, rääkis Asser mulle edasi juttude peamise sisu.
Kord ütles Marju Lauristin mulle üsna rangel toonil: „Volodja, sa pead eesti keele ära õppima!“
Vastasin selle peale kergemeelselt: “Jah, pean! Pean paljusid asju! Inglise keel tuleb selgeks saada ja autojuhtimist õppida!“ Mul on siiamaani häbi selle vastuse pärast.
Hiljem, täiskasvanumaks saades tegin muide mitmel korral katset eesti keelt õppida. Käisin kursustel, võtsin eratunde, elasin külas, kus räägiti ainult eesti keeles, kui unustasin kiiresti. Mul on hea loogiline mälu, aga väga halb mehaaniline.
Asser juhtis rahulolu uuringuid ja töötas välja rahulolu teooriat, mina aitasin teda, nagu oskasin.
Ta tegi mulle ülesandeks koostada võõrandumise blokk Kunda tsemenditehase töötajate rahulolu uurimise ankeedi jaoks. Inimese võõrandumine oma tööst, selle tulemustest ja isegi iseendast oli sel ajal sagedasti arutelu all postmarksistlikes ringkondades.
Ma koostasin sellise küsimustebloki. Kavas oli tehase töötajaskonna küsitlus.
Juba tollal oli selge, et kui inimesed omapead vastavad ankeedile, ei maksa neilt oodata ausat vastamist. Uurimusest saadav kasu on seega minimaalne. Seetõttu oli laboris peamiseks empiiriliseks uurimismeetodiks ankeet-intervjuu. Küsitleja ülesandeks oli jõuda täpsustavate küsimuste kaudu võimalikult tõeste ja täpsete vastusteni ankeedi küsimustele.
Meie küsitlejate grupp, mina kaasa arvatud, saabus Kundasse. See on töölisasula, kus peamine ettevõte on tsemenditehas. Seda võis märgata palja silmaga, sest õunapuude lehed ja õunad aedades olid tolmust hallid. See vapustas mind.
Küsitlesin umbes 30-40 naistöölist, liikudes järk-järgult üldistelt küsimustelt oma bloki poole. Küsimustele rahulolu kohta töötingimustega, palgaga, ülemustega jne vastasin naised, et on üldiselt rahul, mõned vähem, mõned rohkem. Kuid rahulolematuid ei olnud.
Kui kui küsisin, kas nad tahaksid, et nende lapsed elaksid selles linnas ja töötaksid selles tehases, puhkesid viis naist nutma. See ei seostunud nagu vastustega eelmistele küsimustele ja pani mind mõtlema. Sain aru, et olin jõudnud mingi sügavama teadvuse kihini, mille puhul ma tollal ei teadnud, mida sellega peale hakata.
Asseriga arutasime palju selle uurimuse andmete üle ja nende põhjal tehtud korrelatsioon- ja faktoranalüüsi tulemuste üle.
Kord saabus erutatud Asser ja teatas rõõmsalt: “Volodja, sul oli õigus, peamiseks faktoriks osutus aeg!“ Röömustasin koos temaga, aga tundsin ennast ebamugavalt. Ma ei suutnud meelde tuletada, millal ja millega seoses ma olin seda talle öelnud. Olin vait, kartes teda kurvastada, et ei mäleta. Tahtsin seda temalt hiljem küsida, aga kuidagi ei olnud sobivat juhust.
Kord võttis Asser mind kaasa Moskvasse komandeeringusse ja viis õhtul kuulsasse hotelli „National“ restorani. Ma ei olnud kunagi sellistes kohtades käinud ja talle meeldis mulle sellist kingitust teha.
Õhtusöögi lõpul tegi ta ettepaneku külastada baari, mida me rõõmsalt tegimegi. Seal oli vähe rahvast ja me hakkasime huviga uurima rohkearvulisi pudeleid baarileti taga, mida ma kunagi näinud polnud. Seal tuli aga meie juurde erariides meesterahvas ja palus rangel toonil meil baarist lahkuda, sest „see ei ole meie jaoks“. See oli valuutabaar. Lahkusime mõnevõrra alandatuna. Asser oli kaua vait. Tundsin talle kaasa, sest sain aru, et tal on minu pärast halb olla.
Kunda naiste nutmapuhkemine küsitluse ajal pani mind mõtlema sotsioloogia kui rakendusteaduse piiratuse üle. See oli võimeline vastama küsimusele „Mis toimub?“ ja „Miks?“, kuid ei suutnud vastata küsimusele „Mida teha?“ ja „Kuidas seda teha?“
Asser rõõmustas, et sotsioloogia kogub jõudu ja saavutab auväärse positsiooni tollases suures riigis. Ta rääkis: „Küll näed, Volodja, et sotsioloogia saab mõne aasta pärast samasuguseks auväärseks teaduseks kui teised, ülikoolis avatakse sotsioloogia kateeder! Ja Tiiu ja Krista saavad dotsentideks! Jaa, jaa! Nii saab olema!“
Aga mina tahtsin midagi enamat.
Ma tundsin, et kui üks või teine tellija võtab kätte mahuka köite uurimistöö tulemustega ja ütleb: „Jaa. Tuleb lugeda!“, siis ta tegelikult lugema ei hakka, ainult lehitseb ja paneb riiulisse. Või teeb mõnele oma alluvatest ülesandeks lugeda ja kuidagi oma töös ära kasutada…
Olukord sarnanes tüübile „Uuring on tehtud, unustage ära!“
Kuigi meie uurimuste teaduslik väärtus, eriti tollal, oli kaheldamatu, siis nende praktiline kasu tellijate jaoks tekitas minus kahtlusi.
Ma abiellusin haruldase tütarlapse Hellega ja kolisin Tallinna. Ülo abiga sain tööle Autotranspordi Arvutuskeskusse, teadusala asedirektori Enn Roose juurde labori esindajana.
Seal sukeldusin juhtimisalasesse problemaatikasse, lugedes paralleelselt organiseerimise alaseid raamatuid. Tulin järeldusele, et ettepaneku uuringu korraldamiseks ei pea mitte tellijale tegema sotsioloog, vaid algatus peab tulema tellijalt endalt. Sotsioloog on vaid siis tõeliselt vajalik, kui tellija reaalselt vajab tema abi ja esitab ise sotsioloogile tellimuse, teades juba, kuidas ja milleks ta uurimistulemusi kasutab.
Selles veendusin ma praktiliselt, kui Enn tegi mulle ülesandeks aidata jagu saada konfliktsest atmosfäärist Arvutuskeskuse andmete ettevalmistamise osakonnas.
Ma kohandasin Moreno sotsiomeetrilise analüüsi metoodikat, viisin läbi küsitluse, koostasin sotsiomeetrilise maatriksi ja muutsin selle põhjal töötajate vastastikust paigutust. Konfliktid nende vahel tõepoolest taandusid, Enn tunnetas teatavat kasu minu tegevusest Arvutuskeskuses.
Ülo aga ootas minult uurimisprogrammi uue lepingu sõlmimiseks, laboril oli vaja raha. Ma venitasin programmi koostamisega, kuna ma ei tahtnud olla sellise programmi autor, mille tulemused, nagu mulle tundus, jäävad praktikas kasutamata. Mul ei olnud veel teadmisi ja kogemusi, et tunda ennast kavandatava uurimuse tellijana ning sellelt positsioonilt asuda tulevase programmi koostamisele.
Meie erimeelsus Üloga viis selleni, et ma kaotasin labori esindaja staatuse ja pidin Arvutuskeskusest lahkuma, kuid Enn tegi mulle ettepaneku siiski sinna tööle jääda. Ma jäin, algas uus elu.
Hiljem saime Üloga uuesti sõpradeks, unustades varasemad erimeelsused.
Kord 1980. aastal kutsus Ülo mind endale külla ja rääkis vaimustunult, et Poolas on loodud sõltumatu ametiühing Solidaarsus, millest ma ei olnud midagi kuulnud. Algas uus ajajärk, jõime selle puhul klaasikese. Hiljem, muide õppisid meie juures Tallinna mänedzheride koolis
[2] konsultandid Solidaarsusest.
Olen tänulik ülikooli sotsioloogia laborile, eeskätt Asserile ja Ülole, sest töö laboris võimaldas mul tunnetada sotsioloogilise küsitluse võimalusi ja piire juhtimisalaste ülesannete lahendamisel. Ilma selle etapita minu professionaalse kujunemise teel oleks minust vaevalt et saanud selline sotsiaalne tehnoloog, nagu ma praegu olen.
Olen tänulik Marju Lauristinile, kes juhuslikul kohtumisel andis mulle viimase tõuke, et jagada oma mälestusi tööst laboris. Olen rõõmus, et tegin seda, sest kirjutades tulid esile meeldivad nostalgilised tunded.
[1] Spordimeditsiini eriala oli Tartu ülikoolis üleliidulise vastuvõtuga, tudengeid tuli üle kogu N. Liidu, õppetöö oli vene keeles. – Toim.[2] Tallinna mänedzheride kool alustas tegevust 1984 esimese ärikoolina N. Liidus. 2024 kujunes sellest Academy of Management Art (AMA). Vladimir Tarassov on olnud kooli liider läbi aastakümnete. Vt ama1984.com/history - Toim.